DOJO ETIKETT
Sõna DOJO tähendab sõnasõnalt „tee/viisi koht”.
Dojo on pärit budistlikest kloostritest – see oli munkade palvetamise ja mediteerimise ruum. Seetõttu ei ole ka dojo's käitumine samasugune kui tavalistes spordisaalides. Dojo'sse sisenetakse selleks, et iseenda kallal vaeva näha, ennast täiustada ning leida viis, kuidas pidevalt areneda – korrates ja harjutades. See on sõdalase „tee”, mida dojo's järgime. See ei ole võitlusviis, vaid teelolek, et saavutada täiust keha ja vaimu kontrollimisel. See „tee” ei otsi võitlust, vaid viise, kuidas võitlust vältida.
Seetõttu on ka dojo's käitumine keerukas ning käitumisviisid võivad olenevalt olukorrast erineda. Just nagu restoranis ei käituta samamoodi kui oma elutoas, kehtib sama dojo kohta. Dojo's leiavad kasutust paljud vanad jaapani kombed, lisaks sellele võivad igas dojo's olla veel omad reeglid. Võimatu on kõike kirja panna, kuid siin on lühike kokkuvõte:
Kõige tähtsam on austus. Austa iseennast, teisi ja asju, mida sa näed, õpid või kasutad. Ilma austuseta ei ole võimalik ennast avada nendele paljudele headele asjadele, mida sa iseendalt ja teistelt õpid.
Tee REI (kummardus), kui sa:
• Sisened või väljud dojo'st
• Astud tatami peale või sellelt maha
• Alustad partneriga harjutamist või lõpetad selle
• Hilined ja sensei lubab sind teistega koos harjutama
• Palud senseilt selgitust
Puhtus – hoia dojo alati puhtana. Kujuta ette, et dojo on koht, kus tahad puhastada oma sisemist mina. Seetõttu on puhas dojo väga oluline. Jäta alati dojo enda järel puhtaks ja korda ka teistele kasutamiseks.
Puhasta oma mõtted enne treeningu algust. Ei ole võimalik teega täidetud tassi enam teed juurde valada, samamoodi ei ole võimalik õppida uusi asju, kui pea on täis erinevaid mõtteid.
Tule alati treeningule puhta ja korraliku vormiga (keiko-gi).
Proovi jõuda dojo'sse enne sensei tulekut. Nii näitad teistele head eeskuju.
Ära kunagi sisene treeningule või lahku treeningult ilma senseiga kokku leppimata.
Aseta oma sussid tatami äärde korrektselt nii, et sussininad on väljapoole suunatud.
Tatami'l istu alati otse põlvedel (seiza) või rätsepistes.
Hoia küüned lühikesed, et vältida treeningu ajal vigastusi.
Dojo'sse sisenetakse paljajalu või sokkides.
Kus dojo's istutakse:
Traditsiooniliselt järgitakse dojo reegleid, mis lähtuvad inimese staatusest dojo's või võitluskunstis. Dojo kõige auväärsem külg (KAMIZA) on dojo's põhja pool. KAMIZA on tavaliselt kaunistatud kalligraafia, mõõkade, piltide või erinevate sümbolitega. Õpetaja istub tavaliselt seljaga KAMIZA suunas. KAMIZA vastas on SHIMOZA. Seal istuvad õpilased: kõige vanemad õpilased õpetaja poolt vaadatuna vasakul (idas) ja uusimad paremal (läänes). Dojo lääneküljele (SHIMOSEKI) pannakse istuma dojo külalised. Seljaga ida poole (JOSEKI) istuvad õpetaja assistendid.
Sellisel paigutusel on ka sümboolne tähendus: kui õpetaja istub näoga lõuna suunas, langeb tema peale otsene päikesevalgus, nagu teadmised, mida ta edasi annab. Õpilased näevad valgust peegeldusena õpetajalt, kes peab olema võimalikult usaldusväärne peegel. Vanimad õpilased istuvad tõusva päikese pool: nemad hakkavad juba mõistma distsipliini peamisi printsiipe, ent algajad istuvad veel varjus ehk teadmatuses.
Külalise kohal algajate kõrval on samuti ajalooline tähendus. Kui eksisteerisid rivaalitsevad koolid, pandi külaline igaks juhuks istuma algajate juurde, eemale edasijõudnuist, mis tegi rivaalitseva kooli võimalikul spioonil nuhkimistöö oluliselt raskemaks. Erinevate dojo'de tehnikaid hoiti salajas.
