HISTORY
SOKE Nakamura Hisashi Minamoto no Hisamitsu
Soke Nakamura on Takeda-ryu Nakamura Ha praegune juht (Soke).
Tema on Takeda-ryu Nakamura Ha 44. Soke.
Aiki juured
Esimesed dokumenteeritud andmed AIKI –kunsti kohta Takeda koolis on pärit juba 12.-st sajandist, siis kutsuti seda "TAKEDA RYU AIKI NO JUTSU", siiski ulatuvad aiki juured palju kaugemasse minevikku.
Soke Nakamura- preagune Taheda Ryu Nakamura Ha juht on välja toonud järmise lõigu TAKEDA-kooli ajalooürikutest:
12. TENNO (valitseja) nimega KEIKO (KEYGO) 27.-l valitsusaastal korraldas KUMASO- hõim mässu. Selle tulemusena saatis tulevane troonipärija YAMATO TAKERU NO MIKOTO, KUMASO juurde karistusekspeditsiooni. Oma teel viis ta läbi puhatustseremoonia KAMIYO kose juures. Seistes kose kivisel põhjal, ajas oma käed laiali ,võttis kokku kogu vaimujõu ning tegi mõned tugevad löögid olles koondanud kogu keha jõu oma sõrmeotstesse.
Peale nende liigutuste sooritamist otsustas ta KUMASO´t rünnata. Maskeerunud naiseks, hiilis ta vaenlase laagrisse ning äratas seal üles KUMASO-hõimu magava liidri. Kui viimane teda rünnata üritas ajas prints taas käed laiali, täitis oma keha vaimujõuga ning heitis vastase põrandale, olles enne seda ära napsanud ka viimase mõõga.
See oligi AIKI–kunsti algus.
Ürik läheb edasi:
Peale seda prints jätkas treenimist ning andis oma oskused-tedmised edasi TAKEDA NO KIMI NO MIKOTO´le, kelle ülesandeks sel ajal oli kaitsta paleed.
Teadmised liikusid edasi SEIWA kuuenda poja, SADAZUMI ja tema poja Tsunemoto kaudu, jõudes ringiga kuulsa kindrali MINAMOTO NO YOSHIMITSU isani ja seeläbi ka YOSHIMITSU endani, keda nimetatakse AIKI isaks.
Räägitakse, et valitseja Seiwa ajal ja ka hiljem- tema poja SADAZUMI valitsusajal sooritasid sõdalased tühjade kätega lööke, mis olid teravad nagu mõõgalõiked vastu kaitsmata või ka kaitstud keha. Siimaani on sellised tehnikad iseloomulikuks osaks AIKIDO TAKEDA- stiilile. Näiteks on selleks AIKI-UCHI. (aiki löögid)
Kindral YOSHIMITSU ajal (võimsast MINAMOTO perekonnast, mis lõi KAMAKURA shogunate) traditsioonilised AIKI- tehnikad täiustusid ning arenesid kindlaks süsteemiks.
Tema poeg YOSHIKYO lisas tehnikad, mida oleks võimalik kasutada nii pika, kui lühikese mõõga vastu ennast kaitstes või võideldes.
Ta lasi treeningutel relvastamata sõduritel võidelda vastamisi hästitreenitud mõõgavõtlejatega, või siis naginatadega relvastatud meestega. Treeniti võtlemist ka muude, erineva pikkusega relvade vastu. Läbi sedasorti treeningu õppisid sõdurid hoolikalt ent kiiresti vaatlema, olukorda hindama. Samuti parandasid nii nad oma liigutuste koordinatsiooni nagu ka oskust hinnata täpsemalt vahemaid ning liikuma kiiresti kõrvale löökide eest.
YOSHIKYO sai käsu minna provintsi nimega KAI (praegu YAMANASHI) eesmäriga seda kaitsta. Seal ennast sisse seadnud, muutis ta oma nime TAKEDA- ks. Luues alusharu perekonnale nimega "KAI-GENJI-TAKEDA" Sellest ajast alates on selle perekonna võitluskunste tuntud nime all "TAKEDA RYU AIKI NO JUTSU" (Takeda perekonna AIKIkunstid).
16.sajand...
...nägi TAKEDA-perekonna õitseaega ja ülemvõimu. Kuulsaimaks printsiks oli siis TAKEDA SHINGEN. Just sel ajal sai alguse teine haru TAKEDA perekonnast, mis nagu ka esimene haru (GERYU) eksisteerib tänapäevani.
NOBUTORA oli selle perekonna pea 16.saj.esimesel poolel. Umbes aastal 1570. anti TAKEDA-kool üle, mitte tema esimesele pojale SHINGEN´ile vaid üheksandale pojale NOBUTOMO´le, kes omakorda pärandas selle oma pojele KATSUCHIYO´le.
KATSUCHIYO kolis KURODA hõimu juurde, ECHIZEN´is (praegu FUKUOKA), kus ta salaja õpetas oma järglastele AIKI-võitluskunste. Sedasi toimides aitas ta tegelikult säilitada TAKEDA-kooli esimest ja peamist haru (GENRYU) tänapäevani.
TAKEDA kõrvalharu arenemine:
(Daito Ryu)
TAKEDA SHINGEN´st sai üks kuulsamaid mehi Jaapanis, tänu oma paljudele võitudele ja vallutustele Jaapani kodusõja ajal. Samuti omab tema ka suurt tähtsust TAKEDA-kooli säilimises tänapäevani.
SHINGEN suri aastal 1573. kodusõjas. Tema surm oli ka lõpuks TAKEDA-perekonna võimule.
Aasta peale Shingeni surma liitus üks tema vendadest- TAKEDA KUNITSUGU, AIZU printskonnaga, hakates seal teenima sama nime all. Läbi tema võttis ka AIZU –hõim omaks AIKI printsiibid. KUNITSUGU otsustas oma nime vahetada DAITO´ks. Sllest ajast on seda perekonnaharu nimetatud DAITO haruks (Daito Ryu).
DAITO- kool sai alguse 16.-saj. ja eksisteerib tänapäevani, nagu ka TAKEDA- kool, mis sai alguse 12.saj.
Sedasi kirjeldab SOKE NAKAMURA kooli traditsioonide edasiandmist ja ajalugu oma raamatus AIKIDO. Sama võib ka leida "NIHON BUDO JITEN"ist.
19.sajand...
...peale laastavat kodusõda 16.saj. mis mõjutas ka kooli arengut, jäi TAKEDA- kool vaikselt peitu ajaloo uduloori taha rohkem, kui 300– ks aastaks. Kui ajalooliselt otsustav aeg saabus MEJI taastamisega, mil valitsus keelas mõõkade kandmise. 1876.aastal, toimus TAKEDA- kooli taaselustumine. Selle õpetused tulid päevavalgele taas, kui TAKEDA perekonna 41.generatsiooni mõned noored mehed kogunesid poiitilistel eesmärkidel nime all"GENYOSHA" (Musta Okeani Ühendus) ning hakkasid tegema AIKIDO harjutusi.
42.generatsiooni ajal läks kooli NAKAMURA YOSHITOSHI perekonna kätte. 43.generatsiooni ajal OBA ICHIO perekonnale.
20.sajand...
...20.sajandil mõjutas kooli arengut kõrvalseisev indiviid SOKE HISASHI NAKAMURA .
Ta sündis 1932.a. SHINSHU´s. Sealt kolis ta 1949.a.-l koos oma tädiga elama KYUSHU´sse.
Ta sai teada, et YAGURA Mäel asub dojo, kus õpetatakse TAKEDA võitluskunste. Selle kooli juhiks oli SOKE OBA ICHIO. 43. põlvkonna pea.
1950. aasta kevadel sai kahe soovituskirjaga NAKAMURAST OBE õpilane. SOKE OBA ICHIO tahtis olla kindel, et tema teadmised lähevad edasi vaid väikesele grupile õpilastele.
Peale kolme aastat õpinguid sai NAKAMURAST uchi-deshi (majasisene õpilane) elades siis SOKE OBA ICHIO juures. Kohe peale seda kolis ICHIO Tokiosse seoses uue, SEIBUDEN dojo avamisega, millest sai ka TAKEDA- kooli peakorter. Samuti BUDO taaselusamise organisatsiooni-NIPPON BUDO RENREN peakorter.
Noort NAKAMURAT ei kutsutud Tokiosse, kuni aastani 1957, mil ICHGIO asetäitja MORIMOTO oli sunnitud tagasi pöörduma kodukanti, et täita oma perekohustusi. Sellest ajast võib NAKAMURA´t pidada ICHIO asetäitjaks. See oli olnud ka tema suurimaks sooviks.
OBA suri aastal 1959 nimetamata järglast kooli juhi kohale. Selle tulemusena oleks pidanud SEIBUDEN DOJO oma uksed sulgema. Ent 1960.a.-l hakkas NAKAMURA, kes elas nüüd vaid BUDO´le üles ehitama oma organisatsiooni, hoidmaks elus suurt ja iidset NAKAMURA RYU traditsiooni.
Nüüd, kus Nakamutast sai kooli juht oli teadmiste- oskuste edastamne vaid tema kätes ja ainult tema otsustada. Nakamura mõistis, et kool saab edasi eksisteerida vaid siis, kui selle teadmised antakse edasi võimalikult suurele hulgale inimestele. Sellest lähtudes otsustas ta õpetada TAKEDA– kooli võitluskunste senisest palju laialdasemalt..
Algus oli vaevaline ent lõpuks saabusid ka “viljakamad” aastad, mil ta lõi mitmeid koole, ühendusi (ka ülikoolides) ja organisatsioone, nagu näiteks iseseisev BUDOKAI.
1970. nimetati see ümber “NIHON SOBUDO RENGOKAI” koos viimase peakorteri HONBU SOBUKAN´iga Tokyos.
1978. aastal registreeris SOKE NAKAMURA ametlikult kooli nimega “TAKEDA RYU NAKAMURA HA”.
Tänapäeval ühendab tema organisatsioon paljusid koole, klubisid ja noorte ning õpilste ühendusi.
Seitsmekümnendatel oli tema töö pühendatud just TAKEDA- kooli alahoidmisele ning selle õpetuste levitamisele Jaapanis. Kaheksakümnendad nägid aga juba inernatsionaliseerumist ning koolide loomist väljaspool Jaapanit.
Oma elutööga- TAKEDA-kooli taaselustamine ja säilitamine on SOKE NAKAMURA juba praegu jätnud sügava jälje BUDO ajalukku. Traditsioonidesse, mis samal ajal on ka väga suureks osaks Jaapani kultuuriajaloo pärandist.
Kõik TAKEDA RYU SOKED (= Juhid) Asutaja Shinra Saburo ( Saburo = kolmas poeg) Minamoto-no-Yoshimitsu
Takeda Kajya Yoshikyo
Takeda Kurogenta Kyomitsu
Takeda Tarou Nobuyoshi
Takeda Gorou Nobumitsu
Takeda Kotarou Nobumasa
Takeda Nobutoki
Takeda Nobunaga
Takeda Masatsuna
Takeda Nobuie
Takeda Tokitsuna
Takeda Yaroku Nobumune
Takeda Nobutake
Takeda Gyobudayu Nobunari
Takeda Ujinobu
Takeda Shurinosuke Nobuharu
Takeda Motonobu
Takeda Tarou Nobumitsu (Tarou = first son)
Takeda Tarou Nobushige
Takeda Yasaburou Nobumori
Takeda Nobusuke
Takeda Mototsune
Takeda Nobumasa
Takeda Gorou Nobutsuna
Takeda Nobutora (Tokushusai = budoname)
Takeda Kouzukenosuke Nobutomo (Ousai = budoname)
Takeda Katsuchyo
Takeda Takeou ( or "buo") Nobukatsu
Takeda Nobutaka
Takeda Takayoshi
Takeda Jiro ( JIRO = second son) Kiyokata
Takeda Gorou Nobuhide (Gorou = fifth son)
Takeda Mitsuharu
Takeda Nobutada Hisamiki (or "Kyukan")
Takeda Teruyo Kogetsuni (= the only woman, the ending NI - stand for a female priest)
Takeda Hisayo Mitsunobu
Takeda Takasumi
Ouhara Masakatsu
Ouhara Mitsumasa
Takeda Masaaki
Takeda Morinosuke (Ouatsu = budoname)
Takeda Tadakatsu Oudou
Nakamura Aikisai Oukitchi Takeda
Oba Ichio
Nakamura Hisashi
Proof of origin: Bugei Ryuha Daijiten; Page 534 - 535; 54. Edition year of Shouwa (1979) Editor: Wataya (Watatani) Yuki (or Setsu) and Yamada Tadashi
