DISTSIPLIINID
TAKEDA-RYU NAKAMURA HA - 武 田 流 中 村 派
Samuraide kunstid
AIKIDO - 合 気 道
IAIDO - 居 合 道
JODO - 杖 道
JUKEMPO - 柔 拳 法
KENDO - 剣 道
AIKIDO 合 気 道
AIKIDO on jõudude koondamise ja ühendamise kunst. AIKI (AIKI NO JUTSU) on samuraide vaimne ja strateegiline võitlussüsteem. Kui samuraid 19. sajandi teisel poolel relvadest loobusid, hakkaisd mitmed klassikalised koolkonnad rõhutama DO filosoofiat, mis käsitleb parema inimese kujundamist sõdalase tehnikate abil. Tehnikaid kohandati pisut rahuaegadele sobivamaks, kuid vanad lahinguväljadel kasutatud tehnikad (KORYU-WAZA) on säilinud ning neid õpetatakse kõrgema taseme instruktoritele. Enda kaitsmine kepi, noa ja mõõga vastu eeldab väga head olukorra valitsemist. Aikido meister suudab end kaitsta, kasutades vastase üle täieliku kontrolli saavutamiseks heiteid ja lukke.
AIKIDOd harrastades kasutatakse rangelt traditsioonilisi meetodeid, nagu KATA (kindlavormiline harjutus), RANDORI (vabaharjutus) ja SHIAI (võistlus). See nõuab õpilaselt tugevat distsipliini, keskendumist ja vastupidavust.
IAIDO 居 合 道
Astu ohtudele vastu rahuliku ja erksa vaimuga.
Mõõgavõitlustehnikaid iseloomustab mõõga väljatõmbamise ning mõõgalöögi välkkiirus ning suurepärane strateegia.
IAIDO on osa SOBUDO mõõgavõitluskunstist. Vanadel aegadel nimetati seda BATTOJUTSU (Mõõga tõmbamise kunst), hiljem IAIJUTSU ja tänapäeval IAIDO. Siin õpitakse mõõga kiiret tõmbamist ja täpset mõõgalööki. Üks harjutustest, võistlus BATTO SHIAI, on tänapäevases BUDOs SOBUDO väga eriline ja vaatemänguline osa. Selle harjutuse juures on vastaste vahemaa nii suur, et nende mõõgaterad teineteist ei puutu. Kohtunikud otsustavad, kelle löök oli kiirem ja täpsem. Seega otsustab vaid paarisammune vahemaa võistlusel punktivõidu üle samuti nagu kunagi elu ja surma üle. Kõrgema taseme instruktoritele õpetatakse lühikest KATAt (nii põlvitades kui seistes) ja KORYU-WAZA tehnikaid.
SOBUDOS kutsutakse löögiharjutusi päris mõõgaga BATTO GIRI. Lüüakse õlematte, mida on vees leotatud andmaks neile inimkaela, -jala või -käe tihedust. Oluline on saada realistlik mõõgalõike kogemus.agraph.
JODO 杖 道
SOBUDO kepivõitluskunst on pea ainulaadne, sest ühendab relvitu enesekaitse ja relvadega võitluse strateegia ja tehnika. Kepp on alati mitmekülgne ja äärmiselt tõhus relv, millega saab vastast üllatada, olgu siis kiire löögivahetuse käigus kepivõitluses või keerukates enesekaitseolukordades.
Kepi kasutamine relvana on väga vana komme. Sellel distsipliinil põhineb SAMURAI-relvade nagu YARI (oda), NAGINATA (hellebard) ning ka KATANA (mõõk) kasutamine. SOBUDO osana õpetatav JODO on väga mitmekülgne ja tõhus. Siia kuuluvad nii lukud, kinnihoidmistehnikad ja heited kui ka kepivõitlus ise (kus kasutatakse torkeid, blokke ja lööke). FUKURO-JO (bambuskepi) kasutamine hoiab SHIAI (võistluste) käigus ära vigastused.
SHUGI-JUTSU on lühikeste keppide kasutamise kunst, osa JODOst. Neid tehnikaid kasutasid põllumehed varaste ning röövlite vastu võideldes. Enesekaitseks haarati esimene kättejuhtuv kepp.
JUKEMPO 柔 拳 法
Selle distsipliini juured on samuraide hobustel peetud lähivõitlustes. Lühikesel vahemaal kasutati odasid, kuid nendega sai torgata vaid ühe korra. Vastasele veelgi lähemale jõudes tarvitati mõõka senikaua, kuni võitlejad oli nii raskelt vigastatud, et tuli üle minna käsivõtlusele. Tuleb märkida, et samuraide hulgas oli džentelmene ning kui üks võitleja kaotas mõõga, võis ka tema vastane mõõgast loobuda, et jätkata võitlust võrdsetes tingimustes.
JUKEMPO on nüüd arenenud tasemele, kus peetakse võitslusi nagu KARATEs. SHIAI (võistluse) käigus võib lisaks löökidele kasutada ka heiteid. Painduvus, kiirus ja suurepärane keha valitsemine iseloomustavad seda vaimustavat võitluskunsti, kus loobutakse klassikalistest relvadest, kuid ei jääda siiski relvituks, vaid kasutatakse äärmiselt tõhusa enesekaitsevahendina oma käsi ja jalgu.